fbpx

Accelerate Estonia missioon on muuta komplekssed ja pakilised probleemid Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Seal, kus täna valitseb segadus, killustatud juhtimine ning avalikkust painav probleem, saab tulevikus olla toimiv turg ja uued ärimudelid. Aga ainult juhul, kui oskame minna probleemi tuumani ning kutsuda esile muutusi, mis annaks nii kiireid võitusid kui pika-aegset mõju.

 

Uue tegevusperioodi missioone valides pidasime nõu nii era- kui ka avaliku sektori ekspertidega, kellega koos oleme kujundanud fookusteemad. Ühte neist – vaimse tervise valdkond – oleme teile juba tutvustanud. Nüüd on käes aeg, et tutvustada, kuidas saaks Eesti pöörata end senisest kiiremini märksa rohelisemaks.

 

Rohepöörde vajalikkusest on räägitud pikalt, ühe murdepunktina kogunes 2015. aastal 195 riiki, et ühiselt heaks kiita Pariisi kliimalepe. Olgugi, et manifest sai allkirjad alla, on riikide sammud rohepöörde juhtimisel eesmärkidega võrreldes olnud pigem tagasihoidlikud. Usume, et praegu on hea võimalus anda hoogu juurde ja vaadata, mis rohepöörde kurvi tagant paistma hakkab. 

 

Rohepöörde juhtimine vajab avaliku sektori poolt nutikaid valikuid

 

Kujutage ette, et Eesti on esimene riik maailmas, mis läheb üle 100% taastuvatele energiaallikatele? Või mis oleks, kui sajad tuhanded tonnid toidujäätmeid, mida leibkondades ja tööstussektoris tekitame, oleks suunatud kuni 300 000 inimese vaesusriskist väljatoomiseks? Või kui administratiiv-toimingud oleksid 100% paberivabad?

Seda kõike on võimalik rohepöörde esimeste võitudena aimata, kui avalik sektor juhiks rohepöörde kiirendamisel Eesti mõne kiire võiduni. Accelerate Estonia mudel kombineerib ministeeriumite-ülese koostöö erasektori kaasatusega, mis võimaldab efektiivsete ja unikaalsete lahendustega üsna kärmelt välja tulla. Mis oleks kui hulk uusi ärimudeleid, nutikaid töökohti ja õppetunde rohepöörde kohta oleks meil käes juba 2021. aasta lõpuks? 

 

Mida saaks aE! lahendada?

Novembri keskpaigas kutsusime kokku rohepöörde eksperte avalikust ja kolmandast sektorist ning nende teemadega kokku puutunud ettevõtjaid ja akadeemikuid, et koos arutada ja kirja panna, millistele keskkonnaprobleemidele saaks kõige tõenäolisemalt lahendusi otsida Accelerate Estonia taolise programmi abil. Mis on need komplekssed probleemid, millele esimesena suudame lahenduse leida koos erasektoriga? Arutasime paar tundi väikestes gruppides ning analüüsisime tulemusi, kõlama jäid järgmised ideed:

1. Eestis kasvatatud toidu maksimaalne väärindamine 

 

Mitmed ministeeriumid on võtnud fookusesse toidujäätmete tekke vältimise, mille eesmärk on nii toidu raiskamise vähendamine kui ka kvaliteetse toidu ülejääkide suunamine vähemkindlustatutele. See ei ole mitte ainult Eesti strateegiline eesmärk, vaid toidujääkide ringlussevõtt on fookusteema ka Euroopa Liidu tasandil. Muutuste juhtimisel on oluline üle vaadata toidu tootmisprotsesside efektiivsus ning arendada kogukondlikku koostööd, et kvaliteetne toit jõuaks efektiivselt tegelike abivajajateni. Mis oleks, kui selle käigus sünnib kümneid uusi ärimudeleid ja nendega kaasnevaid investeeringuid?

 

  1. Biomajanduse arenguhüpe 

 

Bioressursside väärindamise temaatika on hetkel aktuaalne suuresti metsandusega seonduvate tuliste diskussioonide tõttu, kuid mitte ainult. “Eesti 2035” strateegias on sõnastatud riikliku eesmärgina kujundada Eestist biomajanduse tunnustatud arenduskeskus Euroopas. Mis võiks olla esimesed sammud sel teel? 

 

Juhtimise vaatepunktist tuleb kindlasti tugevdada teadus- ja arendustegevuste koostööd erasektoriga. Mitmed kasulikud väljatöötatud lahendused on jäänud seni rakenduseta, sest need ei ole jõudnud ettevõteteni. Lisaks sellele tuleks biopõhised tooted defineerida ja märgistada, et anda ettevõtetele tõuge fossiilpõhiselt toormelt biopõhisele üle minna. Informatsiooni avalikustamisega anname tarbijale ostuotsuste tegemisel valikuvõimaluse ning nii on võimalik suurendada nõudlust. Rohepöörde kurvi tagant paistab palju lootust, uusi võimalusi keskkonna säästmiseks ja nutikate äride rajamiseks Eestis.

 

  1. 100% taastuvatel energiaallikatel rajanev Eesti

 

Taastuvale energiale üleminek aitaks riigil energeetika arenguid kiirendada ning võimaldada taastuvenergia tootmist senisest oluliselt suuremates mahtudes. Teema on juba populaarne, ent oluline hüpe mahtudes eeldab veel julgemaid katsetusi. Kuidas neid esile kutsuda? Mida tähendaks näiteks avaliku sektori üleviimine taastuvenergeetikale? Selge on see, et riik saab olla eeskujuks ning soodustada sellega ka investeeringuid erasektorisse. 

 

  1. Materjalide taaskasutamine 

 

Positiivne on teadmine, et ettevõtjate seas on olemas valmisolek oma tootmisest ülejäävate materjalide ringlusesse saatmiseks, kuid seosed jääkmaterjalide pakkujate ja tahtjate vahel on napid. Lisaks sellele on materjalide ringlusesse suunamine ressursikulukas, nõudes tootjatelt täiendavalt aega, inimjõudu ja investeeringuid. Kuidas seda muuta? Riik võib omalt poolt kiirendada jääkmaterjalide taaskasutusse võtmist läbi soodustuste tegemise või kohustuste tekitamise, aga kas leidub ka alternatiivseid variante? Materjalimahukate tööstuste jaoks ringmajanduslike lahenduste lihtsustamine võimaldaks juurutada uusi ringmajanduslikel põhimõtetel tegutsevaid ärimudeleid ning suurendada tootjate-töötlejate vahelist valdkondadeülest koostööd.

 

  1. Millist rohepööret võimaldavad meile andmed?

 

Eesti on andmete kogumises, süstematiseerimises ja kiirenevas tempos ka analüüsimises tugeval positsioonil. Ennaktempos areneb ka avaandmete levik. On aga meeletu hulk probleeme, mida andmetele otsa vaatamisega veel lahendada saaks. Kas aimasite, et toidutööstusega seotud andmed aitaks riigil paremini ennetada terrorismi? Mida teeksid sina, et nõudlus kaugseire andmete vastu kasvaks hüppeliselt nii avalikus kui erasektoris? Kuidas me sellisel juhul oma keskkonda senisest erinevalt kaitseksime? Kas meie e-riigi keskkonnajalajälg on juba kiiduväärt või annab seegi erasektorile uusi ärivõimalusi?

Rohepöörde vajalikkusest on räägitud pikalt ning üha enamatele organisatsioonidele on selle vältimatus kohale jõudnud. Riigi vaates on vähe ministeeriume, mida rohepööre suures mahus ei mõjuta, strateegiliselt on keskkonnasääst üha enamates arengukavades jm dokumentides. Roheline tulevik ei jõuagi igale poole korraga ja ühtlaselt. Aga millised on Eesti ootamatult julged panused kiiremasse rohepöördesse? Oled valmis riskima ja testima? Kui jah, siis juba jaanuaris pakume sulle selleks võimaluse. Seniks rahulikke ja mõnusaid jõule!