Probleem
Eestis toodetakse elektrit endiselt suure keskkonnamõjuga põlevkivist. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks on vaja konkreetseid kohti, kus püüda tuult ja päikest ning rajada taastuvenergia parke rohelise energia tootmiseks.
Alustasime kogukonnaenergeetika mudeli loomise eksperimendiga majanduskeskkonnas, kus elektrihind oli stabiilne ning lisanduvad taastuvenergiaallikad indikeerisid pigem elektrihinna alanemist. Peamine probleem mille lahendamist alustasime, oli NIMBY (not in my backyard suhtumine ehk vastuseis taastuvenergia parkidele lähiümbruses), fossiilsetest allikatest pärit elektri osakaalu vähendamine ja kodanike kaasamine hajaenergeetikasse, et demokratiseerida elektriturgu.
Tavainimesel on üldjuhul vähe võimalusi saada energiatootmises osanikuks, sest see on tehniliselt keeruline ja nõuab suurt investeeringut. Samas ei ole omavalitsustel ressurssi, et ise taastuvenergia rakendamisega tegeleda. Iga vald ja kogukond nuputab omaette ja ootab, et keegi projekti ära teeks. Puudub efektiivne kaasamismudel, kuidas kogukondasid rohepöördele suunata.
Loodud lahendus
Meie eesmärk oli luua Eestis uuenduslik ja toimiv kogukonnaenergeetika mudel ja loodud mudelit tõestada reaalse pilootprojektiga mõnes kohalikus omavalitsuses.
Pilootprojekti mõte oli loodud mudeli alusel rajada koos kohaliku omavalitsusega esimene kogukondlik taastuvenergiapark Eestis. Selle elluviimisel kaardistada kogu protsess ja fikseerida puudused, et vajalikke muudatusi seadusandlusesse sisse viia. Täiustatud mudel võimaldaks kogukondadel edaspidi koos omavalitsusega ette valmistada taastuvenergia projekte ning toota energiat kohapeal ja kohalikele.
Seadusandja vaatest on seadusandlik baas kogukonnaenergeetika loomiseks olemas, kuid ükski kohalik omavalitsus ei ole seni olnud valmis seda kasutusse võtma. Meie projekt, juriidilise ja äriplaani põhjal loodav konkreetne mudel, jäi etteantud ajaraamis loomata ning selle puudumisel ei käivitunud veel ka esimene projekt koostöös mõne kohaliku omavalitsusega. Sellest hoolimata jätkame oma missiooniga ja usume, et kogukondlike taastuvenergiaparkide rajamine oleks kolmepoolselt kasulik ettevõtmine – kasu nii kodanikele, kohalikule omavalitsusele kui ka keskkonnale.
Esimese kogukondliku energiapargi rajamine
Energiaühistusse kuulub juba 85 liiget ning oleme rajamas meie esimest taastuvenergiaparki. Ühistu liikmetele oli rahastuskampaania avatud kolm nädalat ning projekt märgiti täis (keskmine investeeringu summa oli 483 eurot).
Esimese kogukonnapargi rajame Hiiumaale Kärdlasse. Pargi võimsus saab olema 13kW, mis vastab kahe keskmise suurusega majapidamise elektrivajadusele. Meie päikesepargi suurus on optimeeritud tagama vaid kohapealset tarbimist, kuna hetkel ei ole Hiiumaal võimalik uusi tootmisvõimsusi jaotusvõrku liita. Loodetavasti tagab Elektrilevi liitumisvõimaluse paari aasta jooksul ning siis on meil võimalik katuseparki laiendada. Kuna võrguliitumisele on piirangud ka teiste Eesti piirkondades, siis tuleb lähiaastatel planeerida parke, mis katavad ära kohapealse tarbimise ning võrku müümisega arvestada ei saa.
Pilootprojekti mõju
Projekti jooksul tegi Energiaühistu ettepanekuid konkreetsetele objektidele kogukonnaenergia parkide rajamiseks kokku 24 kohalikule omavalitsusele. Kõigis valdades oli positiivne vastuvõtt ning valmisolek kaaluda võimalust juhul kui Energiaühistu kaudu on võimalik saada lahenduse täispakett ehk juriidiliselt korrektne koostöömudel, mis sisaldab reegleid valla pindade kasutusest kuni kohapeal toodetud elektri ostuni vallalt.
Lisaks kohalikele omavalitsustele tutvustasime kogukonnaenergeetika mudelit ka ülikoolidele, kellest TalTechiga jõudsime kokkuleppele, et alustame konkreetse õppehoone katusele rajatava kogukonnapargi planeerimist.
Koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuriga on käima lükatud kogukonnaenergeetika ümarlaud, kus osalevad erinevad sidusrühmad – energiaagentuurid, energiaühistud, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, seadmete pakkujad. Ümarlaua eesmärk on hoida ühtset inforuumi, jagada kogemusi ja kompetentse, vältida tegevuste dubleerimist ning leida ühiseid viise kogukonnaenergeetika laiemaks tutvustamiseks.
Tallinna linnaga moodustasime linna strateegiakeskuse juurde eraldi töörühma, et töötada välja linna ja energiaühistu jaoks sobiv koostöömudel. Osalesime töörühmaga Riigikantselei programmis Innosprint, mis aitas täpsustada initsiatiivi fookust ning fikseerida kolme võimaliku pilootprojekti asukohad. Hetkel käivad ettevalmistused pilootprojekti algatamiseks.
Kokkuvõttes meie eksperimendi teekonda Accelerate Estonias, saime kinnituse, et kogukonnaenergeetika lahendusi on Eestis vaja, kuid uudsete juriidiliste lahenduste rakendamisel ollakse väga ettevaatlikud ning katsetamise ruum pilootprojektide läbiviimiseks on avalikus sektori väga kitsas.
Märt Helmja, EKSPERIMENDI JUHT