fbpx
Sustaxo
2022 jõustub Euroopa Liidu kestliku rahastuse taksonoomia

Kestliku rahastuse taksonoomia

Kristiina Kerge
Kristiina Kerge
Kestliku rahastuse taksonoomia

Finantsasutused ja suurettevõtted peavad järgima kestliku rahastuse taksonoomiaga seotud nõudeid, kuid ainult 14% Eesti ettevõtetest on seadnud endale kliimaeesmärgid.

Miks?

Taksonoomia näeb ette, et kvalifitseeruda roheliseks, peab investeering panustama oluliselt vähemalt ühte neist kuuest eesmärgist ja ei tohi põhjustada olulist kahju teistele eesmärkidele.

Sustaxo skeem 1

ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatuse (UNEPFI) aruande kohaselt pole täna ühtegi tööriista ega andmebaasi kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise hindamiseks.

 

Keerukus seisneb selles, et puudub selgus, kuidas keskkonna- ja kliimakriteeriumitele vastavuse hindamiseks erinevate standardite andmeid koondada ja valideerida nii, et see oleks universaalne ja auditeerimisteenuse pakkujast sõltumatu.

Mis?

Sustaxo eesmärk on luua Euroopa kestliku rahastuse taksonoomiast lähtuv lahendus, mis lihtsustaks finantsasutustele ja suurettevõtetele kohustuslike analüüside ja aruannete koostamist, kuid oleks samas kättesaadav ja hoomatav ka väikeettevõtetele.

 

Panustame nii otseselt “Eesti 2035” strateegias välja toodud vajalikesse muudatustesse majanduse ja kliima valdkonnas. Konkreetsemalt ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamisesse ühiste innovatsiooniplatvormide ja andmemajanduse arendamise kaudu. 

Kuidas?

Toome reaalaja majanduse põhimõtteid järgides andmed kokku nii organisatsiooni seest, partneritelt ja riiklikest infosüsteemidest ning seda väiksema asjaajamise koormusega. Nii loome rohepöördega takistuste asemel Eesti ettevõtetele konkurentsieelise.

Sustaxo skeem 2

Selle tulemusena muutub:

  • Kestliku rahastuse taksonoomiale vastavuse hindamine standardiseerituks ning riiklikult valideerituks.
  • Asjakohaste andmete pärimine ja analüüsimine era- ja avalikest andmebaasidest kättesaadavaks ja lihtsaks.
  • Keskkonna kestlikkuse aruandlus integreerituks nii investeerimisotsuste kui ka poliitika kujundamisega.

Mida see Eesti jaoks tähendab?

Kestliku rahastuse taksonoomia aruandlusele tekib riiklik standard ning vastavuse hindamine on kättesaadav kõikidele Eesti ettevõtetele. See loob neile omakorda konkurentsieelise teiste ELi ettevõtete ees ja suurendab võimalusi saada roheinvesteeringuid.

Avalik sektor hakkab saama reaalajas ülevaate sellest, millised ettevõtted panustavad riiklike keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse, mis aitab muuta kestlikku äri uueks normaalsuseks ja tavapraktikaks.

Kas sa teadsid, et..?

  • Finantsasutused peavad enda keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning taksonoomiale vastavuse tõestamiseks koguma andmeid kogu oma laenuportfelli kohta, mis pole mitte ainult pangale aeganõudev, vaid ka tänaste lahendustega kulukas ja keeruline.
  • Euroopa Investeerimispanga uuringu kohaselt on Eesti ettevõtted ELi keskmisest umbes kolme korra võrra maas kliimaeesmärkide seadmisel ning planeerivad rohepöördesse investeerida poole vähem.
  • UNEPFI ja Euroopa Pangandusföderatsiooni uuringu andmetel mõjutab kestliku rahastuse taksonoomia üle 50% tüüpilise panga bilansist/tuluvoost.