Miks?
Viimase kümnendi jooksul oleme näinud üha suurenevat survet jätkusuutlikele lahendustele, kasvavat nõudlust majanduslikult perspektiivika rõiva- ja tekstiilijäätmete ringlussevõtu järele ja vajadust liikuda lineaarselt majandusmudelilt üle ringmajanduse mudelile.
Võib eeldada, et nimetatud suundmused aina süvenevad, nüüd kus töötatakse jõudsalt energia- ja kliimaeesmärkide kallal, pannakse paika kohalikke ringmajanduse strateegiaid ning mis kõige käegakatsutavam – juba nelja aasta pärast muutub rõivaste ja tekstiilide (sh tekstiilijäätmete) liigiti kogumine kohustuslikuks kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks.
Mis?
Meie usume, et kaasaegne innovatsioon sõltub peamiselt andmevoogudest. Sestap arendame eesmärkide ja vajaduste täitmiseks välja koostalitlusvõimelise digitaalse infrastruktuuri tekstiilisektorile. See võimaldab avalikul sektoril, erasektoril ja teadlastel teha tööd ning võtta vastu otsuseid kasutades üheselt mõistetavaid ja samu andmeid.
Kuidas?
Universaalseid lahendusi ei ole. See on põhjus, miks me ei loo uut standardit või platvormi, mida avalik ja erasektor peaksid enda töös rakendama hakkama. Selle asemel arendame infrastruktuuri, mis võimaldab erinevatel standarditel ja platvormidel üksteisega turvaliselt suhelda.
Selle tulemusena võimaldame:
- avalikul sektoril teha paremat poliitikat toetudes sagedamatele, detailsematele andmetele,
- erasektor saab lisaks parematel andmetel tuginevatele äriotsuste vastuvõtmisele juurdepääsu uutele turuvõimalustele.
Mida see Eesti jaoks tähendab?
Andmevood on meie majanduse jaoks hädavajalikud. Turg, poliitika ja innovatsioon saavad areneda alles siis, kui nad töötavad üheseid, tõeseid andmeid kasutades. Ja see loob eelduse, et Eestist saab ringmajandava tekstiilitaristu teerajaja kogu maailmas.
Kas teadsid, et…?
- Eestis koguti 2018. aastal liigiti kasutatud rõivaid ja tekstiile ligi 4870 tonni. Ligi pool (49%) liigiti kogutud materjalidest põletati või ladestati (Post-consumer textile circularity in the Baltic countries 2020).
- Aastal 2018 tootis ülemaailmne moetööstus ligi 2.1 miljardit tonni kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis moodustab 4% maailma kogutoodangust (Fashion on Climate Report 2020, GFA & McKinsey). See on samaväärne Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi sama aasta kasvuhoonegaaside heitkogustega kokku.
- Täna jõuab ringlussevõtu teel moetööstuse väärtusahelasse tagasi alla 1% kasutatud rõivastest (Fashion on Climate Report 2020, GFA & McKinsey).
