fbpx
download

Peidetud miljonid Euroopa transpordisüsteemides: vajame ühtset andmevahetust ja selgeid reegleid

Avaldatud
11. juuni 2020
Jaga

Heiti Mering, Accelerate Estonia rahvusvahelise kaubavedude digitaliseerimise projektijuht

Kui veel detsembris sai kardetud Hiinas levima hakanud viiruse mõju rahvusvahelisele tarneahelale, siis ei osanud ilmselt keegi ennustada, et lisaks lukku läinud Hiina linnadele ja tehastele sulgub järk-järgult hoopis kogu Euroopa. Kuigi oli tõsine oht, et tarneahelad katkevad, siis kõigele vaatamata suudeti eriolukorra jooksul säilitada tööstustele eluliselt oluline rahvusvaheline kaubavahetus. Samas tõid taastatud piirikontrollid hästi esile selle, miks nii hädasti vajame üle-Euroopalist lahendust kauba liikumisega seotud info digitaliseerimisel.

Kriisi tõttu kaotatud summade taustal võib tarneahela digitaliseerimine tunduda kuidagi teisejärgulise probleemina. Tuleb ju tööstustel praegu klientide, käibe ja töökohtade nimel pidada suurt võitlust. Vastuseks nendele lahingutele aga ongi paljuski efektiivne majandamine ja n-ö digikoridoride loomine maanteevedudele.

Andmete olemasolu enne veoki saabumist kontrollpunkti aitab märgatavalt kiirendada toiminguid piiril, rääkimata sellest, et  teatud veokid saaksid selle läbida peatumata. Saadetis ongi ju see põhjus, miks kaubavedu üldse toimub. Ja digitaalne saadetise info on aluseks digitaalse logistika toimimiseks. Rääkimata muidugi veel tervest hulgast andmetest alates veoki registri andmetest kuni juhi andmeteni välja.

Mis siis takistab meil seda lahendust kohe ellu viimast? Info on ju olemas ning süsteemide liidestamiseks ei ole vaja kuid ega aastaid. Tegelikult kaupade müüjad, ostjad, vedajad seda infot juba vahetavadki, kuid riik on seni sellest ahelast välja jäetud. Arusaadavatel põhjustel ei soovi ettevõtted jagada kogu oma ärilist infot, vaid ainult nii palju, mis riigil järelevalveks ning teenuse mugavamaks pakkumiseks vaja on. Seega on kogu tarneahelat hõlmava digilahenduse ning riikliku n-ö nähtamatu või automaatse järelevalve loomiseks vaja ühtset standarditel põhinevat andmevahetust ja selgeid reegleid, mis oleksid sarnased rahvusvaheliselt. Selle eest saab aga seista ainult riik ja selle eest vastutavad ametid. 

Me ei pea isegi jalgratast leiutama , sest näiteid ligilähedastest lahendustest on võtta mitmeid. Nii leppisid pangad omal ajal kokku pangakaartide vastastikkuse tunnustamise ja täna kasutame kõik Visa või Mastercard’i. Nii loodi omal ajal Pankade Kaardikeskus ja nii toimib ka telekomide roaming-teenus, mis võimaldab meil helistada, kasutada mobiilset internetti ja saata sõnumeid mistahes maailma paigus.

Logistikas seisab sama protsess ees, kuigi näiteks e-arveid saab juba saata üle Euroopa. Kaubaveo reaalajas jagamine nõuab aga veel teatud pingutust nii IT teenusepakkujate, suurte transpordihiidude kui riiklike järelevalveasutuste poolt. Accelerate Estonia toel arendatud eCMR andmevahetusplatvorm ongi keskendunud nii Eestis kui rahvusvaheliselt teenusepakkujate ühendamiseks ja riigi süsteemidega liidestumiseks, et luua alus paberivabaks ja reaalajas toimivaks digitaalseks tarneahelaks. Selle tulemusel loodud Digilogistika Keskuse ülesandeks saab olema nende põhimõtete rakendamine.

Oleme teinud ka juba ühe testprojekti, kuidas Tallinna Sadama välja arendatud targa sadama lahendust saaks kasutada ka veokite puhul. Praegu veokid seda rakendada ei saa, sest kaubavedude puhul on laevafirmale oluline teada, kas tegemist on ohtliku veosega, külmutuskaubaga vm eritingimusi vajava veosega. Sellest sõltub, kas ja kuhu veok laevas paigutada. 

Prototüübiga testisime võimalusi muuta saadetise info kättesaadavaks nii laevafirmadele, sadamale kui ka sadamas kontrolli teostavatele tolli ja politsei töötajatele. See võimaldaks veokitel pääseda laeva sama lihtsalt ja kiiresti kui sõiduautoga. Eesmärk on jõuda nüüd prototüübist pärilahenduseni ja panna see süsteem tööle. Kui suudame käivitada digitaalse meresilla kaubavedudele, oleme loonud aluse digitaalseks kaubateeks Skandinaavia ja Kesk-Euroopa vahel. 

Ilmselt kaupade vedajad kui kontrolli teostajad nõustuvad, et kadunud miljonid (või pigem isegi miljardid) Euroopa logistikas kuluvad peamiselt ebavajalikeks tegevusteks, mida saab läbi infovahetuse vältida. Paberdokumentidest loobumise vajaduses ei kahtle ju keegi, aga see tuleb asendada turvalise ja töökindla süsteemiga. Tehnoloogiliselt on see kergesti teostatav, kuid ka õiguslik keskkond peab seda toetama.