Accelerate Estonia avaliku poliitika ja innovatsiooni juht Greta Elva-Jõemaa andis hiljuti Vikerraadios intervjuu, kus koos Huvitaja programmi saatejuhi Jakob Rosinaga arutleti iseteenindusapteekide turule toomise üle.
Räägiti kriisimeetmetest, ööpäevaringsest ravimite kättesaadavusest, kiirabi väljakutsetest kui ka praeguse seadusandluse kitsaskohtadest. Siin kokkuvõte intervjuust.
Eestis on ravimid ööpäevaringselt kättesaadavad vaid käputäies apteekides
Valveapteegid on Eestis haruldane nähtus. “Meil on Eestis kokku kolm valveapteeki – nendest kaks on Tallinnas ja üks Tartus – ülejäänud Eesti on katmata,” avas Greta Elva-Jõemaa projekti juurprobleemi.
Suurimaks kaotajaks on seejuures saared. Kui mandril on hilistel tundidel ravimite ostmiseks võimalik hädakorral ette võtta pikk autosõit, siis saartel sellist võimalust praamiliikluse piiratuse tõttu ei ole. “See tähendab, et kui õhtul peaks tekkima tugev migreenihoog ning parasjagu pole kodus ravimit võtta, oled sunnitud helistama kas kiirabisse või pöörduma kohalikku EMOsse.” Sellised pöördumised koormavad aga juba niigi ülekoormatud meditsiinisüsteemi.
“See, et apteegid ei saa olla avatud ööpäevaringselt on suuresti rahastuse taga kinni,” tõi Elva-Jõemaa esile praeguse süsteemi olulise kitsaskoha, “ülalpidamiskulud on kõrged ning kui kohalik omavalitsus ei tõtta appi, et toetada valveapteegi ülalpidamist, siis neid juurde paraku ei teki.”
Iseteenindusapteegile eelkõige toetav roll
Sõna “iseteenindus” võib esmalt silme ette maalida pildi, kus sarnaselt toidupoele või traditsioonilisele apteegile sirvib külastaja poe riiuleid ning haarab kaasa meelepärased tooted. Iseteenindusapteek aga päris nii ei tööta – kogu ostuprotsess viiakse läbi ekraanil.
Elva-Jõemaa selgitas, et iseteeninduslikus apteegis saab klient valida ravimid, seejuures ka neile väljakirjutatud retseptiravimid, ekraanilt ning asetada need virtuaalsesse ostukorvi. “Enne ostu sooritamist on kohustuslikus korras kõne proviisori või apteekriga, kes annab nõu,” rõhutas Elva-Jõemaa. Nimelt on ravimiseaduses ette nähtud, et rohu väljastamisel peab igal juhul klient konsulteerima apteekriga – nii saab olla kindel, et kliendile on väljastatud õiged ravimid ning juhtnöörid selle kasutuse osas.
Kui kõik on ostu puhul korrektne, kinnitab proviisor distantsilt ostu, klient maksab toodete eest ning ekraani taga asetsev masin väljastab ravimid.
Kusjuures, Greta Elva-Jõemaa ei näe, et iseteenindusapteegid peaksid ilmtingimata olema traditsiooniliste apteekide konkurent, pigem võiks lahendus edukas olla just täiustavas positsioonis, eriti valveapteegi näol.
Tööjõud, hädaabiteenused, kriisimeede – ressursside kokkuhoid mitmes valdkonnas
Väljapakutud tehnoloogia aitab selgelt kokku hoida ressursse. Üks proviisor saab läbi videosilla nõustada patsiente üle Eesti, olenemata tema asukohast. Kas see tähendaks, et proviisorid võiksid ka tulevikus teha kodukontorit? “Eks see ole iga apteegiketi operaatori oma otsus,” sõnas Elva-Jõemaa, leides, et märksa olulisem hüve on lahenduse puhul see, et apteekri ressursse on võimalik tunduvalt paremini juhtida.
Lünkasid, mida iseteenindusapteek täita võiks on veelgi. “Meil on võimalus vähendada kiirabi ja EMOde tööd, eriti maapiirkondades, kus apteegid suletakse varakult,” täheldas Elva-Jõemaa, rõhutades, et nii saaksid erakorraliste teenuste osutajad keskenduda väljakutsetele, mitte ravimite jagamisele. Samaaegselt paraneks ka regionaalne ööpäevaringne ravimite kättesaadavus.
Tulevikku suunatud lahendus näeb samuti ette iseteenindusapteegi kui kriisimeetme kasutamist. Nimelt on Accelerate Estonia programmi kandideerinud iseteenindusapteegi tehnoloogia pakkuja oma lahenduse üles ehitanud konteinerina, mis tähendab, et apteegi asukohta saab hõlpsasti muuta ning kasutada efektiivselt kriisiolukordades ravimite enimvajavate piirkondadeni viimiseks.
Suurimaks piduriks on hetkel regulatsioonid
“Euroopas ei ole meil selliseid lahendusi väga ette näidata,” nendib Elva-Jõemaa raadiosaates fakti, et kuigi USAs ja Kanadas taolisi lahendusi juba figureerib, siis mujal maailmas leidub sellised näiteid pigem vähe, “Eestis on regulatsioon hetkel palju konservatiivsem.” Praegune ravimiseadus kirjeldab, kuidas ning millistel tingimustel peavad Eesti apteegiteenused olema osutatud. Iseteenindusliku apteegi mõistet pole aga seadusesse veel kaasatud ning hetkel võivad iseteenindusapteegid tegutseda ainult Ravimiameti eriloa alusel tavaapteegi sees ning selle lahtioleku ajal.
Kuidas jõuavad iseteenindusapteegid lõpuks turule?
“Kui mõistet (ravimi)seaduses kirjas pole, on see keelatud. Proovime seepärast tuua ravimiseaduse erinevatesse paragrahvidesse iseteenindusapteegi mõiste, et need oleks võimalik panna üle Eesti valveapteegi teenust osutama.”
“Oleme selleks teinud arutelusid erialaliitudega, sotsiaalministeeriumiga ja ravimiametiga. Hetkel teeme ka mõjuanalüüsi, kus hinnatakse lisaks majanduslikele aspektidele ka mõju rahva tervisele ning ülejäänud sektorile,” tutvustas Elva-Jõemaa projekti käekäiku.
Päeva lõpuks toob uue lahenduse turule muudatus õigusruumis. “Pärast mõjuanalüüsi hakkame tegelema VTK (seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse) ja eelnõu ettepaneku koostamisega.” Läbi nende sammude võiks juba varsti olla ravimiseadusesse põimitud ka iseteenindusapteekide mõiste.
Kuula pikemalt sellest, kuidas Eestis tuuakse turule iseteenindusapteegid, mis aitavad parandada ööpäevaringset ligipääsu ravimitele, Vikerraadio Huvitaja saatest SIIT.
Kui soovid lähemalt teada saada iseteenindusapteekide projektist, mida viiakse läbi koostöös Grab2Go-ga, loe pikemalt SIIT.
