Väärinfo mõjutab kõike ja kõiki
Usaldamatus vaktsiinide vastu, valimiste mõjutamine, viha õhutamine ja aktsiaturgudega manipuleerimine – need on vaid mõned näited väärinfo levitamisest tulenevatest mõjudest, mille globaalset kulu hinnatakse 78 miljardi dollarini aastas. Lisaks on murettekitav, et üha enam riike arendavad uusi meetodeid ning kasutavad ära teadlikult infoühiskondade nõrkusi, viies läbi erinevaid väärinfo levikule toetuvad mõjutustegevusi.
Just nendele probleemidele lahenduse leidmiseks liitus Sentineli meeskond Accelerate Estonia programmiga. Meie eesmärk oli uurida ja välja töötada lahendusi, et kujundada Eestist väärinfo vastase võitluse juhtriik. Postituses kirjeldame projekti käigus tehtut ja õpitut ning jagame ka ideid valdkonna arendamiseks tulevikus.
Alustasime 2020 aasta juulis ning projekti esimese faasi eesmärgiks oli kaardistada ja kaasata asjakohased osapooled, kelle tagasidele toetudes kujundada välja konkreetsem tegevusplaan. Saime kinnitust, et infosõja vastane võitlus ja väärinfo levik on kompleksne ning mitmetahuline probleem, mille efektiivne lahendamine peab olema terviklik, hõlmama endas erinevaid valdkondi ja osapooli nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasemel, seda nii avalikus, erasektoris ning vabakonnas.
Näitena on üheks oluliseks alustalaks kodanike meediakirjaoskus, mida saab eelkõige arendada läbi haridussüsteemi.
Samas hõlmab väärinfo probleemiga võitlus strateegilise kommunikatsiooni ning välis- ja julgeolekupoliitilisi mõõtmeid, aga ka konkreetseid infotehnoloogilisi lahendusi, mida suudab eelkõige välja töötada erasektor.
Fookus ettevõtlusel
Projekti teise etapi peamiseks fookuseks kujuneski infojulgeoleku valdkonnaga seonduva ettevõtluskeskkonna arendamine Eestis. Kuna väärinfo leviku tõkestamine on olemuslikult ühiskondlik probleem, mille lahendamisel mängib riik olulist rolli, panime rõhu just avaliku ja erasektori koostöö võimaluste otsimisele. Nägime inspiratsiooni ja kasulikke paralleele ka Eesti eduloost küberjulgeoleku valdkonnas – oleme tuntud nii tugeva riikliku võimekuse poolest aga ka rahvusvaheliselt valdkonna eestvedajana, ning mõlemal tasandil mängib erasektori panus olulist rolli.
Oktoobris 2020 toetasime Startup Estonia ja Garage48 korraldatud küberjulgeoleku- ja infosõja-teemalist häkatoni, mille tulemused näitasid, et huvi ja värskeid ideid valdkonna arendamiseks jätkub. Positiivse arenguna saab ka välja tuua, et lisaks Sentinelile on tekkinud teisi infotehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid (nt Cybexer), kes keskendumas desinformatsioonist tulenevate ohtudega võitlemisele. Samas – kui võrrelda erasektori arengut küberjulgeoleku valdkonnaga – on selge, et väärinfo probleemiga tegutsevate ettevõtete arv on Eestis veel minimaalne. Lihtsustatult öeldes pole meil veel n-ö küpseid ettevõtted, kelle üheks põhitegevuseks oleks toimiv ning tõestatud väärinfo vastasele võitlusele keskenduv ärimudel.
Avaliku ja erasektori koostöö
Mõtestasime avaliku ja erasektori koostöö rolli nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Ühelt poolt saab avalik sektor olla konkreetsete ühiskondlike vajaduste ja probleemide defineerija ning erasektor vastavalt lahenduste väljatöötaja ja pakkuja. Teisalt – toetudes Eesti positiivsele kuvandile digi- ja küberteemades – nägime, et eduka siseriikliku koostöö najal võiks tihe koostöö avaliku sektoriga hõlbustada ka lahenduste eksporti Eesti liitlastele. Sealjuures on avaliku sektori toetus erasektorile eriti väärtuslik võrdlemisi kinnises riikliku julgeoleku valdkonnas.
Nimetatud põhjustest tulenevalt nägime Sentineli seisukohast, et Accelerate Estonia programmis osalemine ning riigisisese koostöö arendamine saab oluliselt toetada ka meie äritegevust. Suheldes erinevate avaliku sektori asutustega kogesime nii Eesti võlusid kui ka valusid.
Oli tunnetatav, et meie tugevaks eeliseks teiste riikide ees on rahvusvaheline positiivne kuvand digiteemades, ametnikke innovatsioonimeelsus ja vastutulelikkus, süsteemi paindlikkus, kiire kohanemisvõime ja otsustusprotsesside kiirus.
Samas ei saa üle ega ümber faktist, et Eesti on siiski väikeriik, kes ressursside puudusest peab investeeringuid paratamatult prioritiseerima.
Kuna viisime läbi projekti 2020. aasta teises pooles, oli selgelt üheks mõjuriks koroonakriisi haldamine, mis oli ja on mõistetavalt – sealjuures ka strateegilise kommunikatsiooni kontekstis – prioriteetne teema.e coronavirus crisis as a top national priority had its effect (including in the area of strategic communications).
Praktilised sammud
Vaatamata koroonakriisi mõjudele nägime siiski mitmeid praktilisi samme, et avalikku ja erasektorit infojulgeoleku tõstmise eesmärgil kokku tuua. Üheks oluliseks koostööpartneriks ettevõtjatele, kes infojulgeoleku valdkonnas soovivad tegutseda, saab olla näiteks Vabariigi Valitsuse Riigikantselei, kes juhib ja koordineerib Eestis strateegilise kommunikatsiooni valdkonna arendamist ning oli valmis meid aktiivselt avaliku sektori vajaduste kaardistamisel kaasa aitama. Samas sõltub avaliku sektoriga partnerlus ettevõtte teenuste või toodete olemusest – vastavalt fookusele võib väärinfo vastase võitluse raames olla sobivateks partneriteks näiteks Haridus- ja Teadus-, Kaitse-, Justiits-, Sise- või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumid või nende haldusalasse kuuluvad organisatsioonid.
Lisaks nägime, et esimesi praktilisi edusamme võib tuua väärinfo teema sobival määral põimumine olemasoleva küberjulgeoleku süsteemiga. Nagu mainitud, tegime koostööd StartUp Estonia küberjulgeoleku programmiga, mis ka tulevikus saab oma tegevustesse kaasata desinformatsiooni valdkonda puudutavaid teemasid.
Jõudsime ka järelduseni, et kuna ettevõtlusmaastik valdkonnas on veel tärkamas, ei ole veel mõistlik luua ettevõtteid ja teisi osapooli koondavat eraldiseisvat organisatsiooni.
Üheks mooduseks efektiivse koostöö saavutamiseks saaks olla näiteks kaasata Sentineli-sarnaseid desinformatsiooniga tegelevaid ettevõteid Eesti Infoturbe Assotsiatsiooni (EISA) töösse.
Nägime võimalust põimida desinformatsiooni teemad ka NATO küberkaitse koostöökeskuse projektidesse – seda näiteks maailma suurimasse küberõppusesse Locked Shields, mis sel aastal hõlmas ka strateegilise kommunikatsiooni ja infooperatsioonide tasandit. Õppuste ja harjutuste kontekstis näitas valmisolekut desinformatsiooni teemasid oma tegevustesse kaasata ka Küberjulgeoleku väljaõppekeskus CR14.
Strateegilistest lubadustest tegudeni: keskse juhtimise ja investeeringute vajadus
Valmisolek infosõja vastase võitluse tegelemisega Eesti avaliku ja erasektori poolt oli tunnetatav ja paljulubav. Samas ei piisa valdkonna järjepidevaks arendamiseks ainult eelpool kirjeldatud praktilistest sammudest ja pelgalt toetavast suhtumisest. Selleks, et Eesti jõuaks tõeliselt oma võimekuse poolest järgmisele tasemele, on vaja ka riigiülest strateegilist kokkulepet, millest tulenevad valdkondlikud investeeringud ning mille najal loodaks pikaajaline ja vajalikke osapooli kaasav ning keskselt koordineeritud tegevuskava.
Poliitiliste prioriteetide osas toimus oluline läbimurre uue valitsuse loomisega jaanuaris 2021 kui koalitsioonileppese jõudis järgnev lubadus: “Oleme Euroopa Liidus eestvedajad väärinfo ja avaliku inforuumi manipuleerimise vastases võitluses.” Vastava punktiga on seotud ka Valitsuse tegevusprogrammis konkreetsed ülesanded, mis haaravad teema arendamist läbi praktiliste sammude, kattes nii välissuhtlust, haridusvaldkonda kui ka ettevõtlust: Euroopa Liidu valdkondlike prioriteetide kujundamist, akadeemilise kompetentsi arendamist (sh rahvusvahelise magistriprogrammi loomist) ning Euroopa Liidu ülese infokorratuse vastase hackathoni korraldamist.
Usume, et lõime koos partneritega projekti tegevuste käigus väärinfo vastase võitluse valdkonna edaspidiseks arenguks soodsa pinnase ning et esialgu sätestatud pikaajaline eesmärk kujundada Eesti infosõja vastase võitluse juhtriigiks on saavutatav.
Projekti vältel toimunud tegevused näitasid, et vajadus, valmisolek ja tahe infojulgeoleku tõstmiseks on olulistel osapooltel olemas.
Selleks, et soodsast pinnasest hakkaksid mühinal kasvama suured ja tugevad initsatiivid, peab olema edaspidine valdkonna arendamine süsteemne. See eeldab nii protsessi keskset juhtimist, aga ka erinevate osapoolte – nii avaliku sektori asutuste kui ka ettevõtete – proaktiivset ja järjepidevat panust, kuna ühiskonna sidususe ja usalduse hoidmine on kõigi huvides.
