Mis?
Asendame sünteetilised mineraalväetised biojäätmetel põhinevate bioväetistega eesmärgiga suurendada toidu suveräänsust ja kiirendada üleminekut taastavale põllumajandusele.
Piloot:
Riigi abiga leiame uusi viise, kuidas koguda rohkem biojäätmeid eraldi, edendada uuenduslikke ringlussevõtu tehnoloogiaid ja luua turg biojäätmetel põhinevatele bioväetistele, mida kasutatakse koos kestlike toidutootmise viisidega.
NutriLoop’i roll on koguda personaliseeritult biojäätmeid Telliskivi ja Balti Jaama restoranidest, kontoritest ja turult. Nendelt partneritelt õpime, kuidas meie alternatiivset teenust saab hiljem laiemalt rakendada (nt ühe linnaosa restoranides), ning saame prognoosida kui palju kättesaadaval kvaliteetseid (ilma võõristeta) biojäätmeid, mida on võimalik sel viisil koguda.
Järgmises etapis väärindame biojäätmeid EM fermenteerimise teel ja toodame bioväetisi. Saame teada, kui majanduslikult otstarbekas on biojäätmeid fermenteerides väärindada ja millised tehase pudelikaelad, kui biojäätmete kogused lähevad suuremaks. Kasutame bioväetisi koostöös köögiviljakasvatajatega, kes on huvitatud üleminekust taastavale põllumajandusele. Meil olid kevadel põldkatsed ja septembri lõpus/oktoobri alguses teeme neid veel.
Hüpotees:
Üldiselt on harjunud põllumehed Eestis kasutama mineraalväetisi ja sõnnikut, kuid mitte biojäätmetel põhinevaid tooteid. Samas otsivad nad kvaliteetseid orgaanilisi väetisi, mis parandavad mullabioloogiat ja on majanduslikult tasuvad. Hüpotees on see, et põllumajandustootjad kasutaksid kohalikke bioväetisi, kui valitsus toetaks seda võrdselt teiste ebatraditsiooniliste väetistega (lupjamine, digestaat jne) ja kui on olemas kohalikud edulood.
Põllumaal tehtud katsetega, mis hõlmavad mullast ja taimedest proovide võtmist, loome uusi näiteid kestlikust põllumajandusest. Meie eesmärk on tõestada, et olmejäätmetest toodetud bioväetised, kui neid kasutatakse koos taastava põllumajanduse praktikatega, on kasulikud mulla tervisele ja suurendavad toiteväärtust ning väliste sisendite, sh sünteetiliste väetiste vähendamine tähendab põllumeestele suuremat kasumit.
Mida see Eesti jaoks tähendab?
Loome uue turu bioväetistele ja meelitame biojäätmete ringlussevõtu sektorisse uusi innovaatoreid ning innustame juba olemasolevaid. Harime põllumehi ja tarbijaid.
Loome skaleeritava kogukondliku lahenduse biojäätmete kogumiseks ja väärindamiseks, mille raames kasutatakse bioväetisi koos 3-aastase taastuvenergia kavaga. Seda mudelit saab hiljem kasutusele võtta erinevates linnades ja linnaosades ning teistes kogukondades.
Kas sa teadsid, et...?
- ELis toodetakse igal aastal 86 miljonit tonni biojäätmeid, millest 50 miljonit tonni ladestatakse prügilasse, mille tulemusel kaotatakse igal aastal 134 000 tonni lämmastikku ja 44 000 tonni fosforit ning orgaanilist süsinikku umbes 25 miljonit tonni.
- ELis võetakse ringlusesse 17% biojäätmetest.
- ELis toodetakse 16,6 miljonit tonni sünteetilisi väetisi.
