Probleem
Toidutööstuse innoveerimine on üks mõjusamaid viise inimkonna jalajälje vähendamiseks meie planeedil. Toidu tootmise jätkusuutlikumaks muutmisega saame muuta ka toidu, mida me sööme, tervislikumaks ja maitsvamaks. Paljud ettevõtted nii Eestis kui ka mujal töötavad välja uudseid ja leidlikke lähenemisviise, et toota meie ellujäämiseks (ja naudinguks) vajalikke toiduaineid. Hiljutised läbimurded biotehnoloogias pakuvad ka uudseid meetodeid toidu tootmiseks ning ka uusi koostisosade allikaid, et asendada loomseid ja hävitusliku kõrvalmõjuga toidu koostisosi.
Kuid nende toodete turule toomine Euroopa Liidus võib aga võtta aega ligi 2 miljonit eurot ja rohkem kui 2 aastat. See tähendab, et innovatsioon toiduainetööstuses leiab aset kusagil mujal, kus protsess on uuendtoidu ettevõtetele lihtsam ja vähem riskantne.
Toidu ohutus
ÄIO ja Gelatex koostöös Accelerate Estoniaga töötavad selle nimel, et meie toidusüsteemid saaksid areneda nii, et innovaatoritel üle maailma oleks Euroopa Liidu uuendtoidu lubade taotlemisel abiks Eesti riik. Toiduinnovatsiooni väljakutse seisneb vajaduses tagada meie kõigi tarbitava toidu ohutus. See oluline ettevõtmine sisendab tarbijate usaldust turul olevate toiduainete terviklikkuse, läbipaistvuse ja ohutuse suhtes.
Euroopa riigid on usaldanud selle ülesande Euroopa Toiduohutusametile ehk EFSA-le, kelle ülesandeks on kinnitada ja reguleerida toiduturgu Euroopas. EFSA on loonud väga põhjaliku protsessi, kontrollimaks, et uus toiduaine ja/või selle tootmisprotsess on ohutu. Tihti pole meiesugused tavatarbijad selle protsessiga kursis, sest peame toiduohutust iseenesestmõistetavaks.
Väljakutse
Uuendtoit võib olemuselt olla uus ja erinev, kuid selle ohutuse hindamiseks ette antud nõuded on väga üldised. Uuendtoidu loa taotlemise protsessi pikendab ka kontrollorgani poolt seisukoha ootamine, mis võib võtta aega kuid, mõnel puhul isegi aastaid. Säärane patiseis kimbutab uuendtoidu ettevõtjaid, kes peavad leidma viise, kuidas oma toote ohutust tõendada ning teostama hulga kulukaid toiduanalüüse – seejuures teadmata kui pikaks taotlemisprotsess võib kujuneda. Puudub lõplik kontrollnimekiri, mida uut toodet turule toov ettevõte saaks järgida, et veenduda valmisolekus EFSA-lt uuendtoidu luba taotleda.
Seetõttu sõltub uuendtoidu ettevõtete saatus suurel määral erakonsultantidest, kes aitavad neil kaardistada kõikvõimalikud katsed, mida ettevõte peaks oma toote ohutuse tõestamiseks läbi viima. Kõik see muudab protsessi äärmiselt kulukaks ja aeganõudvaks, kuna ettevõttel peab laveerima EFSA, konsultantide ja teaduslaborite vahel, teadmata mis neid ees ootab. Noore ja innovaatilise idufirma jaoks võib see saada saatuslikuks, sest investorid tahavad näha kiiret tulu, mis tähendab, et sul pole aega aastaid oma toodet valideerida, isegi tootmisesse jõudmata.
Lahendus
Kuidas antud protsessi lihtsustada? Seda üritame ühiselt Eestis ära lahendada. Tahame luua ainulaadse oskusteabe Eesti avalikule sektorile (Maaelu Teadmuskeskus), et neil oleks võimalik selles protsessis suunata nii Eesti kui ka rahvusvahelisi ettevõtteid, luues seeläbi Eestisse uuendtoidu tööstuse sõlmpunkti.
Selle saavutamiseks viivad ÄIO ja Gelatex oma toodetega läbi pilootprojektid, mille käigus kogutakse ettevõtete kaasuste varal võimalikult palju teadmisi. Eesti avalikul sektoril on seejärel võimalus kujundada nende teadmiste põhjal kompetentsikeskus, mis saab edasisi uuendtoidu valideerimisprotsesse kiirendada. On võimalik, et tulevikus nõustab hoopis Eesti tehisintellekt ettevõtteid üle maailma, kuidas oma uuendtoidu turvalisust tõestada. Eesti avalik sektor on selle teenuse arendamisest äärmiselt huvitatud, sest just nende ülesandeks on tagada Eestis tarbitava toidu turvalisus, kui ka toetada siinseid ettevõtteid toidutööstuse innoveerimisel.
Seda tehes vähendame ettevõtete sõltuvust erakonsultantidest ja teeme uute lahenduste turule sisenemise palju lihtsamaks, kuna mittetraditsiooniliste allikate (nagu saepuru) või uuenduslikel ja ringmajandust edendavate lahenduste väljatöötamine on juba isegi keeruline. Pikas perspektiivis muudame tänu sellele Euroopa tarbijate toidulauda tervislikumaks ja jätkusuutlikumaks ning Eestist saab tuule tiibadesse täiesti uus sektor.
ÄIO
ÄIO ja Gelatex on mõlemad uudsed toiduainetööstusettevõtted, kes arendavad täiesti uusi toidutootmisviise. ÄIO eesmärk on fermentatsioonitehnoloogia abiga asendada palmiõli, kookosõli ja loomsed rasvad jätkusuutlike ja tervislikumate alternatiividega. Nad “pruulivad” rasvu ja õlisid, väärindades teiste tööstusharude kõrvalvooge nagu saepuru.
Gelatex
Gelatex aga võimaldab anda kultiveeritud lihale õige tekstuuri. See tähendab, et liha toodetakse bioreaktoris looma rakust. Tulemuseks on tavapärane loomaliha, kuid loom saab oma elu rõõmsalt edasi elada. Gelatex toodab kõrgtehnoloogilist kiudmaterjali, mis võimaldab rakkudel moodustada lihaskoe, luues kultiveeritud lihale maitse ja õige tekstuuri, et liha oleks just selline, nagu oleme sellega harjunud.
