fbpx
thomas-richter-B09tL5bSQJk-unsplash

Rohepööre

Missiooni kirjeldus

Lõppenud aasta on olnud kriiside aasta. Keskkonnakriis triivib meid järk-järgult kuid kindlalt ebameeldivate olustikeni. 2020. aastal purustati kuumarekordid nii Eestis kui ka kogu maailmas, ning tooraine, mis meid 2020. aasta jooksul pidi ära majandama, lõppes juba augustiks. Jäätmeid, mis tekivad masstarbimise tulemusena, ei sorteerita piisavalt efektiivselt. Mahajäämust võetud eesmärkidest ja vajalikust arengust näitavad ka Statistikaameti Tõetamme andmed. 

Kui säästva arengu tegevuskava eesmärkideks on olnud kaotada vaesus ning tagada väärikas ja hea elukvaliteet kõigile, seejuures arvestades looduskeskkonnaga, siis senini on vajakajäämisi kõigis neis harudes. Jääb küsimus, kuidas lahendada puuduseid nii, et jõuda pikaajaliselt toimivate tulemusteni? Kuidas jõuaksid avalik ja erasektor koos kärmete arenguhüpeteni? Kui keegi seda suudab, siis meie siin Eestis kindlasti.

„Eesti 2035“ strateegiliseks sihiks on, et Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti on osaline Euroopa rohelises kokkuleppes, mille järgi kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on eksistentsiaalne oht Euroopale ja maailmale.

Nende probleemide lahendamiseks vajab Euroopa uut majanduskasvu strateegiat, mis muudaks liidu tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks.

Missiooni toetajad avalikus sektoris

Missiooni nõukogu liikmed

Erkki Karo
TalTech
Kristi Klaas
Keskkonnaministeerium
Eva Truuverk
Rohetiiger
Kristjan Maruste
coModule

Miks just nüüd?

  • Siseriiklikult ja liitlastega on rohepöörde hoogustamine strateegiliselt kokku lepitud – see tuleb igatahes.
  • Valikuks on: kas oleme eesliinil või sabassörkijad? Mis rohepöörde kurvi tagant paistab?
  • Alates 2021. aastast lisandub valdkonna ümberkujundamisse sadades miljonites eurodes investeeringuid.
  • Väljakutse on riukalikult keeruline ning läbimurded energeetikas, ringmajanduses, andmete kasutusele- võtus ja teisteski keskkonnaga seotud sektorites ei ole ette selged.
  • Kuna Eesti avalik sektor on võtnud sihiks olla trende loov ja eeskujuks teistele, siis selleni jõudmiseks tuleb valida ambitsioonikaid ja ka riskantseid ideid, et konkurentsis kõige edukamatena silma paista.
  • aE! missioonid toimivad koosloome põhimõttel: väljakutsed kirjeldasime koos, mõõdikud kirjeldame koos, elluviijad valime ka koos väljakutsete eest vastutavate isikutega.

Väljakutsed

Väljakutse kirjeldus

Eestis tekib iga-aastaselt toidujäätmeid üle 90 000 tonni, samas kui kuni 300 000 elanikul puudub ligipääs kvaliteetsele toidule.

Toidujäätmete hierarhia seab esikohale toidu ülejääkide tekke vältimise. Kui ülejäägid tekivad, tuleb eelistada toidu inimestele tarbimiseks ümberjaotamist.

Eesmärk, mille poole püüelda, oleks igal aastal raisku minevast toidust võimalikult suur osa äraviskamisest päästa ja teha kättesaadavaks sellele osale Eesti elanikkonnast, kes ei saa endale lubada kvaliteetset toitu ning on seetõttu sattunud või sattumas erinevatesse riskirühmadesse (vaesusrisk, terviserisk, sh. vaimse tervise risk).

Selle näite varal on oluline jõuda struktuurse muutuseni kogu toidu majanduslikult parema käitlemise ja väärindamiseni.

Milleni võiks lahendus viia?

  • Suur osa seni raisku minevast söögikõlblikust toidust jõuab abivajajateni ning aitab inimesi toiduvaesusest välja. Seeläbi on antud panus ÜRO kestliku arengu eesmärgi 12.3 täitmisesse.
  • Toidu ringlus on kogukonnapõhine, toimub lühikestes ja kestlikes tarneahelates ning eelistab parima lisandväärtuse ja keskkonnamõju tasakaaluga ärimudeleid.

Kuidas edu mõõta?

  • 2021.a. lõpuks on valideeritud ja piloteeritud mudel, mis vähendab toidu raiskamist väärtusahela eri etappides ja edendab toidu ümberjaotamist.
  • Vähemalt 10 kohaliku omavalitsuse baasil on testitud lahendused võimalikult madala halduskuluga toidu tarneahela eri etappides, et tuvastada toidu mitteväärindamise juurpõhjused.
  • 2021. aastaks on välja selgitatud, millised kitsaskohad takistavad lühikese tarneahelaga/tervisliku/mahetoidu tarbimist ning piloodi käigus leitud esialgsed lahendusideed.

Võimalikke lahendussuundi

  • Toitainete ringlus linnas: luua hulk KOV-põhiseid eksperimente toidu tarneahela eri etappides, mida saaks skaleerida ka mujale.
  • Suhtumise nügimine: toidujääkide info jagamiselt ja toidujääkide kasutamiselt psühholoogilise stigma eemaldamine ning avaliku digitaalse infovahetuse korraldamine osapoolte vahel, et teiseste materjalide kasutamisel tekiks konkurentsieeliseid ettevõtetele.
  • Toidujääkide kasutamine kaskaadiefektina, eelistades maksimaalselt lisandväärtust ja minimaalset keskkonnamõju tekitavaid ärimudeleid.
  • Eksisteerivate tehnoloogiate seire ja kiire rakendamine nn. varajaste võitude saavutamiseks. Selleks on vaja mõista osapoolte barjääre tehnoloogia rakendamisel ning need lahti “häkkida”.
  • Alustada võib sidusrühmade uuel kvaliteeditasemel kaasamisest mõne eksisteeriva tehnoloogia abil, ent võimalikult suure ühiskondliku mõjuga ettevõtete poolt (s.o. positiivne mõju oleks võimalikult kiiresti skaleeritav).
  • Alustuseks võib ka tuvastada kõige kiiremad võidud – kus riik “tellijana” on valmis lahenduse kohe (s.o. 2021) ellu viima ja sellesse igakülgselt panustama.

Väljakutset aitavad lahti seletada

Väljakutse kirjeldus

Valdkonna arendamine on killustunud, puudub terviknägemus biomajanduse tulevikust Eestis. Stardipositsioon on kehvem kui süsinikumahukates sektorites, mistõttu on uudsete biotoodete turuletoomise barjäär kõrge.

Mitmed kasulikud väljatöötatud lahendused on jäänud seni rakenduseta, sest need ei ole jõudnud ettevõteteni, samas pole ettevõtetel piisavalt tõuget ja võimalust fossiilpõhiselt toormelt biopõhisele üle minna. Kestlike tehnoloogiate kasutuselevõtul on oluline roll ka tarbijate informeeritusel, ostuotsustel ja nõudlusel.

Milleni võiks lahendus viia?

  • Liigume fossiilset sisendit kasutavalt majandusmudelilt biopõhisele.
  • Tekivad põhimõttelised muutused nii majandusstruktuuris kui tarbimisharjumustes.
  • Eestis toimetavate biomajanduse ettevõtete lisandväärtus tuleb viia kõrgemaks ELi keskmisest.

Kuidas edu mõõta?

  • 2021.a. lõpuks on kaardistatud kriitiline mass biomajandust takistavaid regulatiivseid norme ja pakutud lahendused, mis uusi ärimudeleid võimaldaksid.
  • 2021.a. lõpuks on pandud alus esmasele kestliku biotoote standardile ja seda on katsetatud 5 eri tööstussektoris.
  • Vähemalt 10 ettevõtet on katsetanud standardil põhinevate uute ärimudelite ja biotoodete väljatöötamist.

Võimalikke lahendussuundi

  • Panna alus Euroopa-ülesele standardile, mis määratleb biomajanduse põhimõtted ja võimaldab tootmist mõõta. 
  • Luua biopõhistele toodetele selge standard, mis stimuleeriks üleminekut biopõhistele materjalidele, looks teistsuguse väärtuspakkumise ja mõjutaks nõudlust.
  • Koos teadus- ja arendusorganisatsioonidega arendada ja testida biomaterjale ja biotooteid erinevates ettevõtetes, sealhulgas asendada taastumatud materjalid.
  • Koostada ülevaade olemasolevatest tehnoloogiatest, mida saaks kiirete võitude korral kiiresti rakendada. Aru saada, miks neid ei ole veel kasutusele võetud ja eemaldada need tõkked.

Väljakutset aitavad lahti seletada

Väljakutse kirjeldus

Eesti CO2 emissiooni vähendamise eesmärkide hulgas on taastuvenergia eesmärkide saavutamine. Tegemist on valdkonnaga, mis pealtnäha “kuulub” ühele ministeeriumile (MKM), ent tarbimisvalikute tõttu on hõlmatud suur osa Eesti avalikust sektorist.

Milleni võiks lahendus viia?

  • Rohelist energiat tarbiv riik võiks anda 5% taastuvenergia eesmärkidest, tuua kaasa 50+ mln EUR investeeringuid erasektoris.
  • Pikaajalised eeldused taastuvenergia tootmiseks on loodud.
  • Eesti avalik sektor tarbib 100% Eestis toodetud roheenergiat.

Kuidas edu mõõta?

  • 2021.a. lõpuks on valideeritud mudel, mis näitab rohelisele energiale ülemineku erinevaid stsenaariume ja nende käivitamiseks vajalikke muutusi avalikus sektoris.
  • 2021.a. lõpuks on läbitud pilootprojekt vähemalt viie kohaliku omavalitsusega, kes on rohe-energeetika kiirest rakendamisest ja sellega kaasnevatest investeeringutest huvitatud.

Võimalikke lahendussuundi

  • Tihedam ministeeriumide vaheline koostöö loamenetlustes, analüüsida võimalusi kiirendada rohepöörde elluviimiseks keskkonnalubade andmisega seonduvaid protsesse.
  • Riik katsetab 7+ aasta pikkusi “Power Purchase Agreement” leppeid roheenergia tootjatega, kes suudavad seda pakkuda stabiilselt ja börsihinnast madalamalt. Nii tekivad tootmisvõimsused, mida sama- aegselt või hiljem saab rakendada ka teiste suurtarbijate jaoks.
  • Analüüsida energeetikasektori võimujaotust ning pakkuda välja struktuurseid muutusi, mis viiks rohelise energeetika rakendamise vallas võimalikult laiaulatuslike muutusteni.
  • Eksisteerivate tehnoloogiate seire ja kiire rakendamine nn. varajaste võitude saavutamiseks. Selleks on vaja mõista osapoolte barjääre tehnoloogia rakendamisel ning need lahti “häkkida”.
  • Alustuseks võib ka tuvastada kõige kiiremad võidud – kus riik “tellijana” on valmis lahenduse kohe (s.o. 2021) ellu viima ja sellesse igakülgselt panustama.
  • Haarata varastesse lahendustesse rohe-energeetika rakendamisest huvitatud kohalikud omavalitsused.

Väljakutset aitavad lahti seletada

Väljakutse kirjeldus

Materjalide ringlusse võtmine saaks muutuda normiks kogu ELis ja laiemalt, eelistatuks uue toorme ees.

Selleks on juba loodud hulk õigusandlikke stiimuleid ning ringmajandava ELiga seoses on piiriüleseid “präänikuid ja piitsasid” lisandumas ka edaspidi.

Kuna need ei ole viinud läbimurdeni, tuleb katsetada veel eri viise, kuidas Eesti näitel ringlusse võetavate materjalide turg luua ja seejärel teistesse EL riikidesse skaleerida.

Milleni võiks lahendus viia?

Ringmajandav Eesti alustab mõnest tööstussektorist või jäätmeliigist (näiteks ehitusjäätmed, tekstiilijäätmed, pakenditööstus, biojäätmed ) ning saavutab ulatusliku eelise investeeringute kaasamisel ning materjalide ringlusse võtmisel uute toodete välja arendamisel.

Kuidas edu mõõta?

  • 2021.a. lõpuks on konkreetsete jäätmeliikide baasil viidud läbi pilootprojektid vähemalt 3 Eesti KOV-is.
  • 2021.a. lõpuks on valideeritud kriitiline hulk seadusandlikke muutusi, mis kumulatiivselt viivad esimeste investeerimisotsusteni ringmajandavate ärimudelite või toodete ja teenuste arendamiseks.
  • 2021.a. lõpuks on Eesti olemas ringdisaini standard, mille alusel toimub tootedisain eri valdkondades, ennetades jäätmeteket juba eos.
  • 2023 on 20% ühekordsest plastist asendunud korduskasutus-süsteemidega. Üle-eestiliselt on lansseeritud korduskasutus lahendus kaasa ostetud toidu pakendite ringluseks.
  • 2023. aastal väärindatakse kõiki biojäätmeid (kompost, biogaas vms).

Võimalikke lahendussuundi

  • Piiritleda katsetused konkreetse segmendiga (tekstiil, ehitus, pakenditööstus, toit), kus annab tekitada andmepõhine arusaam materjalikasutusest ning testida eri stiimuleid materjalide ringlussevõtuks. Mudel peaks võimaldama skaleerimist sarnaste väärtusahelatega riikidesse,et saavutada regionaalne mõju ning hulganisti uusi piiriüleseid ärimudeleid.
  • Mis tahes sektori puhul keskenduda teravik tootedisainile, sest mis tahes toorme kasutuselevõtu eel on kriitiline kontrollitav ülevaade kasutatavate materjalide olulisematest kvaliteedi- ja mahuparameetritest.
  • Jätkata tööd Accelerate Estonia raames seni alustatuga: seadusandlike stiimulite loomine jäätmete käsitlemiseks teisese toormena kõigi sektorite jaoks ühtlaselt.
  • Eksisteerivate tehnoloogiate seire ja kiire rakendamine nn. varajaste võitude saavutamiseks. Selleks on vaja mõista osapoolte barjääre tehnoloogia rakendamisel ning need lahti “häkkida”.

Väljakutset aitavad lahendada

Väljakutse kirjeldus

Rohepööre saab hoo sisse siis, kui paneme selle konkurentsieelise kokku meie senise tugevusega – digilahendused ja andmeanalüüs. Väljund saab olla mis tahes rohepöörde aspektis, näiteks biomajanduses Eesti digitaalse infrastruktuuri poolt loodavate andmetele kasutuselevõtus, keskkonna- ja tervisenäitajate vm valdkonna seoste analüüsimise mudeli arendamises või e-riigi keskkonna-jalajälje arvutamises.

Milleni võiks probleemi lahendamine viia?

  • Eesti riik kujuneb targaks andmepõhiste mudelite eestvedajaks ja arendajaks.
  • Eesti saab luua kiiresti skaleeritavaid olulisi konkurentsieeliseid rohepöörde arendamisel, millel on väljund nii investeeringutes Eesti ettevõtetesse kui Eesti riigi poolt võetud kohustuste täitmisse.
  • Digi- ja andmeanalüüs aitab meil üles leida nii olemuselt kui tulemuselt keskonnakestlikkud tegevused, et investorid ja finantssektor saaksid need tõhusalt tuvastada ja kapitalivood suunata suurema kestlikkuse suunas.
  • Eesti rohepööret elluviivad ettevõtete jaoks on kujundatud efektiivne mudel, kuidas andmete abil enda keskkonnakestlikkust väljendada, sh finantssektori jaoks, kelle jaoks keskkonnakestlikkuse hindamine on üleminekul normiks.

Kuidas edu mõõta?

  • 2021.a. lõpuks on loodud ülevaade riigiasutuste võimekustest ja vajadustest, mis takistavad nõudluse teket andmete kasutamise ja erasektoriga koostöö arendamise vastu. 
  • 2021. aasta lõpuks on kaardistatud hulk ettevõtjaid, kes oleksid selliste teemade osas võimalikuks partneriks ning valmis prototüüpide arendamiseks.
  • 2021. aasta lõpuks on koostöös finantssektoriga loodud koostöömudel keskkonnakestlikkuse hindamiseks, tuvastatud puudujäägid praeguses teabe ja andmete olemasolus ning pakutud välja nii finantssektori kui ka ettevõtete jaoks need ühisosad, mille osas tark andmevahetus aitaks Eesti ettevõtete ja finantssektoril saada eelise kestliku rahastuse põhimõtete kasutuselevõtul.
  • CO2 jalajälje mõõtmine ettevõtte tasandil, kasutades selleks suurandmeid. Selle kaudu keskkonnasõbraliku tootmise edendamine põllumajanduses. 

Väljakutset aitavad lahti seletada

Kandideeri oma ideega

Tahad veel rohkem teada? Vaata meie KKK lehte siin.