Vaimne tervis ja heaolu

Vaimse tervise edendamine Eestis on viimastel aastatel hoogustunud, kuid valdkonnaga seotud probleemide koormus Eesti riigile ja ettevõtetele on kasvutrendis.

• Eesti tõuseb oluliselt õnnelike riikide indeksis ilma avaliku sektori finantseerimise osakaalu tõstmata.
• Konkreetsete näidete varal saab rahulikult öelda, et printsiip „vaimne tervis igas poliitikas“ on rakendunud.
• Eesti korraldus vaimse tervise edendamisel ning nii ettevõtete kui ka inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele.
• Sooline, vanuseline, piirkondlik ja hariduslik ebavõrdsus vähenevad vastavalt Rahvastiku Tervise Arengukava eesmärkidele.

• 2021.aasta lõpuks on valideeritud 3 eri viisi, kuidas arendada Eesti ühiskonnale sobiv õnnelikkuse indeks ja selle mõõtmise instrumendid.
• Era- ja kolmanda sektori toel on valminud teekaart ja osapoolte siduvad kokkuvõtted, mis võimaldavad 2023. aastaks tõsta oluliselt Eesti positsiooni õnnelikkuse indeksis.
• Mõõdetavad positiivsed muutused barjäärides, mis on sektori osapoolte hinnangul mõjutanud erasektori panustamist vaimse tervise probleemide lahendamisse (nt. koalitsioon ettevõtetest ja/või erialaliitudest, kes aktiivselt panustavad teema prioritiseerimisse).
• On tuvastatud kuni 5 ärimudelit, mis võimaldavad teenuste paremat regionaalset kättesaadavust riskirühmade hulgas.

• Vaimse tervise eestkõnelejate aktiivne kaasamine nii avalikku kui erasektorisse.
• Ambitsioonikale eesmärgile kohased mõõdikud.

Noorte vaimse tervise seisukord on murettekitav, COVID-19 kriis on isolatsiooni ja sellest tulenevaid riske suurendanud.

Erasektor ja kolmas sektor saavad riigile appi tulla sobivate tõenduspõhiste teenuste arendamisel lastele, noortele ning nende tugivõrgustikule ja nende teenuste skaleerimisel piisava mahuni.

• Loodud või katsetatud on erinevaid kogukonna- põhiseid ja/või tehnoloogial põhinevaid rakendusi.
• Linnaruumi kujundus – võimalused avalikus ruumis aja veetmiseks ja liikumiseks paranevad vähemalt viie kohaliku omavalitsuse näitel.
• On tuvastatud stiimulid erasektorile noorte vaimset ja füüsilist tervist arendavate teenuste arendamiseks iseseisvalt või koostöös riigiga
• Paraneb laste osakaal, kellele meeldib koolis käia ning vähenevad kurvameelsuse, depressiooni ja suidsiisete mõtete ilmingud.
  

• Vanemlike oskuste arendamine elukaare erinevates etappides, sh koolitused, vanemate nõustamine, pereteraapia võimalused jne.
• Noorte aktiivne kaasamine ideede valideerimisse.
• Mujal lahendamist leidnud rakenduste kohandamine Eesti oludele.

Vaimse tervisega seotud murede tunnistamine ning nendega tegelemine eneseabi või muus vormis on tugevalt stigmatiseeritud. Stigmad avalduvad nii indiviidi, kogukonna kui ka rahvatervise tasandil.

• Vaimse tervise probleemide stigmatiseerimine on vähenenud.
• Vaimse tervise teenused on paremini kättesaadavad: inimesed julgevad abi otsida, probleemidest rääkida.
• Vaimset tervist peetakse sama oluliseks kui füüsilist tervist.

• 2021. aasta lõpuks on lahendusi testitud enam kui 10 mõjukas ettevõttes, kes pakuvad vaimse tervise toetamiseks ja probleemide lahendamiseks tõhusaid sekkumismeetmeid.
• On tuvastatud ning osaliselt piloteeritud 5 või enam ligipääsetavuse printsiipidele vastavat teenust kogukonna tasandil.

• Isiklikul tasandil saab eksperimenteerida, kuidas pöörata vaimse tervise küsimustega tegelemist edukuse komponendiks. Sarnaselt nagu füüsilise vormiga tegelemine on terve inimese tunnus, saab seda olla ka vaimse tervisega tegelemine.
• Kohaldada juba eksisteerivaid teenuseid, mille skaleerimine või ümberdisain võiks viia arenguhüppeni.
• Riiklikul tasemel on võimalik pikaajalise strateegilise kommunikatsiooni toel arendada ja tuua ühiskonnas esile oma võimeid keeruliste oludega ühiselt toime tulla.

Lõhe vaimse tervise abi vajavate inimeste hulga ja professionaalse abi pakkujate vahel kasvab. Tehnoloogia rakendamine probleemi lahendamiseks on takerdunud tehniliste, juriidiliste ning ka mõtteviisiga seotud puudujääkide taha.

• Viia kokku juba eraturul rahastatud ettevõtlikud tiimid ning teadmine valdkonna skaleerimise kitsaskohtadest.
• Kaugteenuste võimaluste arendamine ning nende edufaktori tõendamisel regulatiivse (nt andmekaitse, infovahetus, teenuse kvaliteedistandardi tagamine) vm struktuuri arendamine turu tekitamiseks kaugteenustele e. telemeditsiinile vaimse tervise valdkonnas.
• Organisatsioonidele suunatud teenuste kiire turuletoomine, et igal ettevõttel ja asutusel oleks võimalik jõuda iseseisvalt nn. madalate viljade noppimiseni.

Vaimne tervis on tihti üks aspekt keerukamast väljakutsest – vaesusrisk – millega puutuvad tihemini kokku vanemaealised. Ühiskonnale muutub selle probleemi lahendamine üha kallimaks. Mida rohkem elanikkond vananeb, seda koormavamaks muutub probleem avalikkusele.

Vaesusriski vähendamine aitab kaudselt kaasa nii vaimse tervise, üldise toimetuleku, eneseteostuse puudumise kui ka muude probleemide leevendamisel.

• Katsetatud on erinevaid ideid, mis vähendavad sihtrühma vaesusriski.
• Katsetatud on erinevaid ideid, mis muudavad vaimse tervisega tegelemise sihtrühma seas populaarsemaks.

• Viia kokku juba eraturul rahastatud ettevõtlikud tiimid ning teadmine valdkonna skaleerimise kitsaskohtadest.