Meie eesmärk Accelerate Estonias on toetada hulljulgeid ideid, mis lahendaksid nurjatud probleeme nii riigi kui kodanike jaoks ning miks viiksid Eestit maailmakaardil aina uutesse kõrgustesse.
Uurisime Rainer Osanikult, endise KYCer tiimi juhilt, kuidas ta on edasi liikunud ‘’tunne oma klienti’’ (KYC) protsesside lihtsaks ja loogiliseks muutmisega.
Millega te olete tegelenud pärast Accelerate Estonia programmi?
Eks iga suur ja erakordne idee tahab settimist ja otsib oma aega. Ilmselt olime siiski veidi oma ajast eest ning avalik sektor ei olnud valmis veel selliseks lahenduseks nagu KYCer ning investoritele polnud selline andmevahetusteenus piisavalt atraktiivne.
Samas tänane olukord on erinev – meil on avaandmete direktiiv, riik on pööranud võitlusel rahapesuga uue lehekülje ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on huvitatud uute reaalaajas toimivate kodanikele suunatud teenuste [RL3] loomisest. Hetkel olen kaasatud eksperdina looma koos MKMi ja Riigi Infosüsteemi Ametiga ‘’tunne oma klienti’’ (KYC) teenust kui eesti.ee teabevärava mikroteenust.
Seega oleme reaalselt teekonnal, kus riik ise on loomas sellist teenust nagu kunagi ideena oli KYCer. Eesti saab olema esimene riik, kes teeb ise masinloetavalt kättesaadavaks riiklikes registrites ja andmebaasides olevad andmed KYC protseduuri läbiviimise jaoks ning lisaks varustab need ajatempliga, mis annab kõrgeima kinnituse andmete päritolu ja vastavuse kohta.
Mis on teie suurimad edusammud ja mis on järgmine ambitsioonikam samm?
2021. aastal olin MKMis kaasatud juhtima analüüsi, mis kaardistas reaalajamajandusliku mõõtmega uued teenusekandidaadid. Projekti lõpus analüüsiti kuut erinevat riigi pakutavat potentsiaalset uut teenust ning koostati masinloetava andmevahetuste metoodika ja teekaart, mis aitab edaspidi riigiasutustel erinevaid uusi teenuseid luua.
Nüüd tuleb need kuus teenust ka luua. Nimetatud tegevus nõuab erinevate valitsus- ja ametiasutuste kaasamist, koordineerimist ja koostööd. Ma ei julge ajaliselt lubada millal nn esimesed pääsukesed lendu lähevad, kuid loodetavasti näeme esimesi reaalseid tulemusi mõne uue riigipoolse e-teenuse näol juba järgmise aasta jooksul.
Mis ajendas toona teie tiimi liituma Accelerate Estoniaga?
Enne Accelerate Estoniat tegelesime piiriülese KYC kontseptsiooni loomisega Euroopa Liidu kaasrahastatud DIGINNO projektis. Tajusime, et üldine teoreetiline käsitlus on tore ja tundub teostatav, kuid vaja oleks ideed sügavuti analüüsida ja aru saada, kas ja mida on vaja teha nii tehniliselt kui õiguslikult, et sellise teenuse saaks üldse luua. Accelerate Estonia tundus olevat õige koht, mis sellise mitte just väga lihtsa ning valdkondade ülese teemaga saaks aidata edasi liikuda.
Mis on suurim väärtus, mille enda jaoks Accelerate Estonia programmist saite?
Mulle on nüüd öeldud, et olen endalegi märkamatult tänu tehtule saanud rahapesu tõkestamise ja KYC valdkonnas eestkõnelejaks ja eksperdiks. Mind on kaasatud töögruppidesse ja minuga arutatakse erinevaid rahapesu tõkestamise õigusloomega seonduvaid küsimusi.
Ilma Accelerate Estoniata ei oleks ma hetkel kindlasti siin kus ma olen ning ilmselt me ei tegeleks hetkel maailmas ainulaadse riigi arendatava KYC teenuse loomisega. Vili küpses küll pikemalt kui Accelerate Estonias tavapärased üheksa kuud, kuid ehk seda maitsvam ta saab.
Mis on Sinu isiklik suurim õppetund või ahhaa-moment eelmisest aastast?
Vahetevahel peab mõni hea idee veidi rohkem settima ning ootama oma õiget hetke. Tuleb olla kogu aeg valvel, et mitte õiget hetke maha magada. Teisest küljest – kui me ise idee omanikena oma suurepärast ideed pidevalt erinevatele osapooltele ei tutvusta, siis ega keegi teine seda meie eest ka tegema hakka.
